annab võimaluse saada hüvitist 19 raske haiguse diagnoosi korral. See aitab keskenduda ravile ilma, et peaksid muretsema sissetuleku pärast.

Kas oled mõelnud:

• kui kaua saaksite rahaliselt hakkama, kui peaksid raske haiguse tõttu viibima töövõimetuslehel 6 kuud?
• kuidas Sina ise ja Sinu lähedased saavad hakkama, kui pead haiguse tõttu oma elu ümber korraldama?
• kuidas katad ootamatud väljaminekud, kui peaksid taastumiseks vajama abivahendeid või hooldaja abi?
• mis saab siis, kui eriarstile on pikad järjekorrad ja Sul on vaja tasulist arstiabi?
• kuidas saad rahaliselt hakkama, kui ravimid on ootamatult kallid ja raviperiood kujuneb pikemaks, kui arvasid?

Raskesse haigusesse haigestumine võib kaasa tuua vajaduse igapäevase toe järele ja nõuda täiendavaid kulutusi põetajale, arstiabile või rehabilitatsiooniteenusele. Kriitiliste haiguste kindlustuse olemasolul saad raske haiguse diagnoosi saamisel taotleda hüvitist. Hüvitis makstakse välja täies mahus kuu aja pärast peale diagnoosi kinnitamist. Hüvitise suuruse lepime kokku kindlustuslepingu sõlmimisel.

Kriitiliste haiguste kindlustuskaitse kehtib koos elukindlustusega. See annab Sulle ja Sinu perele topeltkaitse:

• kriitiliste haiguste kindlustushüvitis aitab Sul keskenduda oma ravile ja taastumisele
• elukindlustuskaitse surmajuhtumi kindlustushüvitis aitab Sinu poolt määratud isikul hakkama saada Sinu surma korral.

Selline lahendus pakub turvatunnet nii Sulle endale, kui ka Sinu lähedastele.

Valida on võimalik kriitiliste haiguste põhinimekirja (tingimuste Lisa 1) või laiendatud nimekirja (tingimuste Lisa 2) vahel:

Kui palju maksab kriitiliste haiguste kindlustus?

Kindlustusmakset mõjutab Sinu vanus ja tervislik seisund, seetõttu soovitame lepingu sõlmida võimalikult vara. Näiteks valides põhinimekirja kaitsetega kriitiliste haiguste kindlustuse maksab Eesti keskmise aastapalga suurune kindlustuskaitse koos samas suuruses elukindlustusega 30 aastasele alates 9,80 eurot kuus. Sama kindlustuskaitse pakett 40 aastasele maksab alates 19,70 eurot kuus.

Lepingu sõlmimisel tasub meelest pidada, et mida tervemana leping vormistada, seda soodsam on kindlustusmakse. Kui peale lepingu sõlmimist tervisehäda ka lisandub, siis kindlustusmakset see enam kallimaks ei muuda. Kui aga mõni tervisemure on lepingu sõlmimise ajaks juba ilmnenud, võib kindlustusmakse kujuneda kallimaks kui tervel inimesel. Seetõttu on kasulik sõlmida kindlustusleping noorelt ja tervelt ning pikaks perioodiks. Meeles tasub pidada ka seda, et kui raske haiguse diagnoos on juba saadud, ei pruugi kindlustusselts kriitiliste haiguste kindlustust enam üldse sõlmida. Näiteks onkoloogi juurest lepingut sõlmima tulla on juba hilja.

Puuduva töövõime lisakindlustus aitab säilitada maksevõime ja kindlustada edasine toimetulek juhul, kui peaksid haiguse või vigastuse tagajärjel kaotama töövõime ega saa pika ajal jooksul tööle naasta. Hüvitisena makstakse Sulle välja 100% lepingus kokku lepitud kindlustussummast, mida saad kasutada enda äranägemise järgi. Nii saad hüvitise toel katta vähenenud sissetulekuid ja kulutusi ravile. Puuduv töövõime on kindlustusjuhtum juhul, kui see on määratud Sulle vähemalt 12 kuuks pädeva riigiasutuse poolt.

Millal mõelda puuduva töövõime lisakindlustuse peale?

Sinu tööle naasemine võib edasi lükkuda väga pikaks perioodiks, kuid igapäevased eluvajadused jäävad alles. Võid vajada lähedase inimese igapäevast tuge ja kohalolekut või tasulist hooldusteenust. Kulutusi võib tekkida transpordile, tasulisele arstiabile ja taastusravile, aga ka elukoha ümberkujundamisele või vahetamisele seoses erivajadustega. Samuti jäävad alles igapäevased kulutused seoses elukohaga või laste kasvatamise ja ülalpidamisega. Puuduva töövõime lisakindlustuse võiks mõelda siis, kui:

- kui Sul puuduvad säästud või rahaline tugi olukorras, mil peaksid töölt eemal viibima rohkem kui aasta;

- kui oled pere ainus või peamise sissetuleku tooja ja Sinu pereliikmed sõltuvad Sinu sissetulekust.

Päevaraha kindlustuskaitse puhul on kindlustusjuhtumiks õnnetusjuhtum, mille järel kindlustatu on ajutiselt töövõimetu vähemalt 8 järjestikust päeva. Päevaraha makstakse maksimaalselt 182 töövõimetuspäeva eest kindlustusjuhtumi kohta kolme aasta jooksul alates õnnetuse toimumisest.

Valuraha kindlustuskaitse puhul on kindlustusjuhtumiks õnnetusjuhtum, mille järel kindlustatu vajab ravi vähemalt 8 päeva. Valuraha makstakse üks kord kindlustusjuhtumi kohta. Hüvitise suurus arvutatakse protsendina valuraha kindlustussummast, vastavalt valuraha hüvitise tabelis toodud määradele.

Püsiva puude kindlustusjuhtumiks on õnnetuse tagajärjel kehaosa või meeleorgani või nende funktsiooni osaline või täielik kaotus, mis ei ole aasta jooksul õnnetuse juhtumisest täielikult taastunud. Hüvitis makstakse välja protsendina püsiva puude kindlustussummast, eri puuetele vastavad hüvitise määrad on toodud püsiva puude hüvitiste tabelis.

Õnnetusjuhtumi surma kindlustusjuhtumiks on kindlustatud isiku surm õnnetusjuhtumi tagajärjel kahe aasta jooksul selle toimumisest. Selle lisakaitse korral makstakse välja nii põhilepingu kui ka õnnetusjuhtumi surma hüvitis. 

Kindlustusmakse sõltub lepingu sõlmija vanusest, valitud kindlustussummast ning tervislikust seisundist. 

Kindlustusmakse ja kindlustuskaitse suurus on kogu perioodi ulatuses ühesugune. Riskikindlustus sobib Sulle kui tead, kui pikaks ajaks kindlustust vajad ning eelistad kindla suurusega kindlustusmakset.

Maksesageduseks on võimalik valida kuu, kvartal, poolaasta või aasta. Erinevate maksesageduste korral kindlustusmakse ei muutu.

Arvuta riskikindlustuse kuumakse kalkulaatoris

Kindlustushüvitis makstakse välja kindlustatud isiku surma korral lepingus määratud isikule (soodustatud isik). Soovi korral on võimalik määrata, et osa hüvitist makstakse näiteks pangale ja osa soodustatud isikule - see on Sinu valik.