Kogumine pensioniks

Meie tulevik

Keegi meist ei saa peatada aja kulgu, küll aga võime aja enda kasuks tööle panna. Kindlustunne homse ees või kauges pensionieas on ühtemoodi võrdse tähtsusega. Regulaarne säästmine on ettenägelik samm oma elustandardi säilitamiseks tulevikus.

Soov täiesti tavaliste ja argipäevaste kulutustega toime tulla pensionieas võiks olla peamiseks põhjuseks, et alustada omale pensioni kogumist täna. Hinnad võivad tänasega võrreldes mitmekordistuda, samuti võivad suureneda meie kulutused tervisele, rääkimata muudest väljaminekutest. Kui saadav pension katab vaid osa meie harjumuspärastest kulutustest, tuleb meil muuta oma soove ja harjumusi ning tunnistada kehvemat elukvaliteeti. Aegsasti säästma hakates kogume piisavalt kapitali, millest on kasu igapäevaseks toimetulekuks, soovide ja unistuste elluviimiseks või ka majanduslikult raskema perioodi üleelamiseks.

Compensas on erinevad kogumis- ja investeerimistooted, mis sobivad teatud eluperioodiks kapitali kogumiseks või raha säästmiseks pensionieaks. Kõikidele lepingutele on võimalik juurde võtta erinevaid kindlustuskaitseid, mis tagavad rahalise toetuse toimetulekuks Sulle või Sinu lähedastele.

Pensionisüsteem Eestis

Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata meil pensionile jäädes säilitada piisavad sissetulekud eluga toime tulemiseks ning väljakujunenud elustandard. Pensionisüsteemi kolmele sambale toetudes saame ise oma pensioni heaks palju ära teha.

		Riiklik pension ehk I sammas Riikliku pensioni eesmärgiks on tagada sotsiaalne miinimum kõigile ühiskonna liikmetele läbi ümberjaotatava sotsiaalmaksu. Tänaste töötegijate palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust jagatakse 20% tänaste pensionäride pensionideks. Seega hakkab meie pensioni suurus sõltuma tulevaste maksumaksjate arvust ning nende sissetulekute suurusest. Pensionärina me ise seda suurust mõjutada ei saa. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. 2021. aastal on õigus vanaduspensionile isikul, kes on sündinud 1957. aastal või varem ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Rahvapensioni on õigus saada neil pensioniealistel inimestel, kel ei ole vanaduspensioni saamiseks piisavat (15 aastat) tööstaaži. Rahvapensioni saamise tingimuseks on, et inimene on Eestis elanud vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist.
		Kohustuslik kogumispension ehk II sammas Kohustusliku kogumispensioni eesmärk on tagada igale inimesele võrdeline pension tema eluajal tehtud tööga ja tasutud maksetega. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Ehkki kohustusliku kogumispensioniga liitujatele riikliku pensioni osa väheneb 4% võrra, tagavad riiklik ja kohustuslik kogumispension koos Sulle tulevikus ligi poole pensionieelsest kuusissetulekust.
		Täiendav kogumispension ehk III sammas Vabatahtlik pensionikindlustus on mõeldud inimestele, kes soovivad saada suuremat pensioni kui seda võimaldavad kaks eelmist sammast. Valida saab kahe kindlustusliigi vahel: garanteeritud tootlusega pensionikindlustus ja investeerimisriskiga pensionikindlustus. Täiendava kogumispensioni eeliseks on paindlikkus: inimene saab ise määrata sissemaksete suuruse, mida saab kogumisperioodi jooksul vastavalt võimalustele muuta. Lisaks kehtib 20% tulumaksusoodustus aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% Sinu brutosissetulekust ning ei ole rohkem kui 6 000 eurot.