Kas elukindlustus peaks katma pere laenujäägi, lahkunu matusekulud või olema lihtsalt sümboolne ümmargune summa, mis võimaldab leinajatel aja maha võtta ja uue olukorraga kohaneda? Compensa Elukindlustuse klienditeenuste osakonna juhi Taaniel Toomingu sõnul sõltub hüvitise suurus sellest, mis eesmärgil elukindlustus sõlmitakse ja milline oleks pere tegelik vajadus hetkel, mil osa sissetulekust ootamatult kaoks.
„Kui eesmärk on tagada, et pere ei jääks näiteks kodulaenu maksmisega hätta, siis on mõistlik kaaluda elukindlustust laenukindlustusena. Meie kliendid kindlustavad üldjuhul kas kogu laenusumma või ainult oma panuse kodu soetamisse, kui laen on võetud kahepeale. Nii tagavad nad, et kui nendega midagi juhtub, ei jääks kogu laenukoormus teise poole õlgadele,“ ütleb Tooming.
Neli aastat üleminekuaega
Kui eesmärk ei ole konkreetse laenu kaitsmine, vaid pere sissetuleku ja elukorralduse hoidmine, siis on mõistlik võtta tavaline elukindlustus ehk riskikindlustus.
„Compensas oleme kokku leppinud, et soovitame piisava hüvitisena kliendi nelja aasta brutopalka. Neli aastat on piisav aeg, et pere saaks rahus leinata ja teha kiirustamata põhjalikud ümberkorraldused oma elus – leida täiendav sissetulek, vahetada vajadusel elukohta või teha muid suuremaid muudatusi,“ selgitab Taaniel Tooming.
Tema hinnangul on väga oluline kindlustusvajadust hinnates kaaluda lisaks surmale ka teisi riske, mis ajutiselt või püsivalt sissetuleku peatada võivad.
„Väga oluline ja sageli alahinnatud riskitegur on püsiva puude võimalus – invaliidistunud pereliikme hooldamine võib osutuda palju kulukamaks kui tema surm. Selle riski lisamine kindlustuslepingule ei muuda ka märkimisväärselt kindlustusmakset. Samas tuleb pidada silmas, et puude ja ka erinevate õnnetusjuhtumite puhul ei maksta kliendile välja tervet kindlustussummat, vaid kindel protsent sellest. Ka selle summa suurust peaks klient üllatuste vältimiseks nõustajaga lepingut sõlmides läbi arutama,“ lisab kindlustusekspert.
Kindlustussummal on piirid
Lepingut sõlmides räägitakse läbi ka inimese elustiilist tulenevad riskid ja vajadusel täiendatakse nende pinnalt lepingut lisakaitsetega. See on Toomingu sõnul eriti oluline inimeste puhul, kelle töö on kõrgema riskiga, kelle hobidega kaasneb õnnetuste risk, kes armastavad ekstreemsemaid seiklusi, aga ka erinevate terviseriskide ja perekondlike eelsoodumuste puhul.
Compensa esindaja kinnitusel ei püüa kindlustus kunagi omakasu eesmärgil võimalikult suuri summasi lepingusse kirjutada.
„Kliendi kindlustussoov peab olema põhjendatud ja lähtuma tema tegelikest vajadustest. Kui klient soovib end näiteks kindlustada summaga, mis ületab märkimisväärselt tema sissetulekut ja kohustusi, siis võime teha pakkumise väiksemale summale või mõningatel juhtudel üldse kindlustamisest keelduda,“ nendib Tooming.
Compensa Elukindlustuse klientide keskmine elukindlustussumma on ligi 91 000 eurot. Miinimumsumma, millele saab elukindlustuse võtta, on 5000 eurot. Seda valivad inimesed peamiselt siis, kui neil pole kohustusi, pereliikmeid, kes neist rahaliselt sõltuvad, ning soovitakse väga madala kuumaksega tagada lähedastele vähemalt matusekulude katmine.
Kellele makstakse hüvitis?
„Mistahes summa inimene oma kindlustushüvitiseks valib, on oluline, et inimene määrab lepingus ka soodustatud isiku ehk hüvitise saaja. Tegemist ei pea olema seadusjärgse pärijaga – soodustatud inimesed võivad olla ka head sõbrad, elukaaslane, muud sugulased,“ sõnas Tooming, kelle sõnul on oluline soodustatud isiku nimi ja kontaktinfo regulaarselt üle vaadata.
„Oleme kahjuks näinud juhtumeid, kus aastaid tagasi sõlmitud lepingus on soodustatud isikuks jäänud endine abikaasa või kauge sugulane, kellel pole mingit kokkupuudet lahkunu tänase perega ega valmidust nende rahalist toimetulekut toetada. Kuigi mõistame neis olukordades lahkunu pere ootusi, siis me ei saa maksta hüvitist kellelegi teisele kui kliendi poolt lepingus märgitud inimesele,“ sõnas ta.
Compensa esindaja sõnul on hüvitise suurusest olulisem siiski see, et üha rohkem inimesi lepingu sõlmiks ja ükski pere ei jääks kriisi hetkel rahalistesse raskustesse. Tema kinnitusel sõlmivad inimesed elukindlustuslepingu väga sageli siis, kui on näinud pealt lähedase või tuttava surma järel tekkinud segadust ja mõistnud, kui suurt rahalist ja emotsionaalset koormat see tekitab.
„Elukindlustus ei tee rasket olukorda kergemaks, kuid aitab leevendada selle kõige keerulisemat osa – ebakindlust ja äkilist rahalist lööki. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on elukindlustus loomulik ja lahutamatu osa täiskasvanu elust. Loodetavasti muutub see ka Eestis üha enesestmõistetavamaks viisiks hoolida oma lähedaste heaolust,“ sõnas ta.