Compensa Elukindlustuse Eesti üksuse juhi Merko Kimsto sõnul kiputakse arvama, et elukindlustus on luksusteenus, mida kasutavad ennekõike jõukamad inimesed. Tegelikkuses on kindlustus kõrgelt hinnatud pigem peredes, kus ühe sissetuleku ajutine või püsiv kaotus tooks kaasa tõsised toimetulekuraskused.
„Viisime aasta algul Norstati abil 500 eestimaalase seas läbi uuringu, et saada parem ülevaade inimeste hoiakutest ja arvamustest elukindlustuse teemal. Uuringust selgus, et 76% vastajatest, kes teenivad kuni kaks keskmist palka, peavad elukindlustust väga oluliseks või pigem oluliseks. Kõrgema sissetuleku teenijaid, keda osales küll uuringus märkimisväärselt vähem, näitasid üles palju jahedamat suhtumist elukindlustusse – nende seas pidas elukindlustust oluliseks alla poole vastanutest,“ rääkis Kimsto.
Laenukoormuse ja kindlustatuse vahel seos
Tema kinnitusel on näha, et laenukohustused on üks olulisimatest faktoritest, mis sunnib inimesi elukindlustuslepingu sõlmimisele mõtlema.
„Vastajate seas, kelle laenukoormus ulatub 10 000 eurost 150 000 euroni, tunnistas elukindlustuse vajalikkust keskmiselt 86% vastanutest. Näeme oma töös tihti seda, milline kergendus on perele uudis, et nende lahkunud või raskelt haigestunud lähedane on neist sedavõrd palju hoolinud, et on taganud elukindlustusega finantsturvavõrgu laenukohustuste ja igapäevakuludega toime tulemiseks,“ rääkis Kimsto.
Compensa Elukindlustuse Eesti üksuse juhi sõnul sõlmivad paljud inimesed elukindlustuslepingu oma pangaga, kui võtavad kodulaenu.
„Elukindlustuse tingimused võivad olla üllatavalt erinevad, mistõttu tasub kindlasti võtta pakkumisi ka teistelt teenusepakkujatelt. Erinevalt pankadest keskenduvad Compensa elukindlustusnõustajad eeskätt elukindlustuse teenusele ja tänu sellele on kliendile tagatud nõustamise kõrgeim professionaalsusaste. Meie nõustajad näevad suuremat pilti, oskavad küsida õigeid küsimusi, arutada läbi erinevaid stsenaariume, milles klient end leida võiks. Tänu sellele oskavad nad kujundada kliendile just sellise teenuse, mis nende elu ja elustiiliga kõige paremini klapib,“ kinnitas Merko Kimsto.
Laste olemasolu ei mõjuta hoiakuid
Tema sõnul oli mõnevõrra üllatav, et teadlikkus elukindlustuse olulisusest on väga kõrge alla 35-aastaste seas. Tervelt 81% selle vanusegrupi vastajatest ütles, et peab elukindlustust vajalikuks.
„Kõige enam peetakse elukindlustust oluliseks just selles vanuses, kus toimuvad suured elumuutused, millega kaasnevad ka finantskohustused – kodu ostmine, pere loomine. Nooremad inimesed on hakanud mõistma, et elukindlustus on lahutamatu osa vastutustundliku täiskasvanu elust,“ lisas Kimsto.
Kimsto sõnul laste olemasolu siiski vastajate suhtumist elukindlustusse oluliselt ei mõjuta. Kui lasteta kooselus vastajate puhul peab elukindlustust oluliseks 76%, siis lastega kooselus vastajate seas on see näitaja vaid 2 protsendipunkti kõrgem.
„Muret tekitav on aga see, et meie uuringus osalenud üksikvanematest pidas elukindlustust vajalikuks vaid 64% vastanutest. See näitaja ei erinenud kuigi palju vallalistest, kes põhjendavad elukindlustuse puudumist sageli sellega, et neist ei sõltu ühegi nende lähedase toimetulek,“ nentis Kimsto.
Elukindlustus ei kaitse vaid surma puhul
Compensa esindaja sõnul märkisid paljud vastanud, et peavad elukindlustuslepingut vajalikuks, sest nad on peres ainsad sissetulekuteenijad. Mõned aga vastasid, et neid ajendas elukindlustust tegema ohtliku iseloomuga töö.
„Me julgustame kliente mõtlema alati laiemalt ja vähem radikaalselt kui ainult surmajuhtum. Kui näiteks juba kolm kuud kestva töövõimetuse korral saaks pere heaolu tugeva hoobi, siis tasub turvavõrgu loomiseks kindlasti kaaluda elukindlustust ja selle erinevaid lisakindlustusi,“ sõnas Kimsto.